+372 51 991 827

Füüsilisest isikust võlgniku pankrot

IURING õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud isikud, kellel on tekkinud raskused võlgnevuste tasumiseks ning soov oleks algatada füüsilise isiku pankrotimenetlus. Peamisteks küsimusteks on, kuidas pankrotimenetlust algatada, mida selleks teha tuleb ning millised on tagajärjed.

Füüsiline isik, kes on sattunud makseraskustesse ning kaalub võimalust pankrotimenetluse algatamiseks võiks mõelda ka võlgade ümberkujundamise peale. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Lühidalt tähendab see seda, et füüsilisel isikul on võimalik võlgade täitmise tähtaega pikendada, tasuda võlgnevusi osadena või võlgnevusi vähendada. Kui kellelgi tekkis suurem huvi antud teema kohta uurida, siis võlgade ümberkujundamist reguleerib võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. Käesoleva artikliga aga anname lühiülevaate füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusest.

Esimeseks sammuks füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks on pankrotiavalduse esitamine kohtule. Pankrotiavaldus tuleb esitada maakohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate. Võlgnik peab pankrotiavalduses põhjendama koos faktiliste asjaoludega  maksejõuetuse olemuse, samuti tuleb põhjendada millest maksejõuetus põhjustatud on. Pankrotiavalduses peab olema välja toodud ka võlanimekiri ehk täitmata kohustused. Võlanimekirjas peab olema ka kirjas, kellele võlgu ollakse, kui suur on nõue, sealhulgas võlausaldaja andmed (nimi, elu-või asukoht). Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel kohtule tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot (RLS § 57 lg 8).

Pärast pankrotiavalduse esitamist, võtab kohus avalduse menetlusse ning nimetab kümne päeva jooksul ajutise pankrotihalduri. Pankrotihaldur selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib, kas pankrotimenetluse kulud on võlgniku varaga kaetud. Täpsemad pankrotihalduri ülesanded on sätestatud pankrotiseaduses §-s 22. Võttes arvesse võlgniku varalise olukorra, võib kohus ajutise halduri nimetamata jätta ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest füüsilise isiku pankroti välja kuulutada. Siinkohal on oluline teada, et kohus võib võlgniku pankroti välja kuulutada ka siis, kui võlgniku maksejõuetus on tõenäoline tulevikus.

Soovituslik oleks koheselt pankrotiavalduses ka esitada kohtule kohustustest vabastamise avaldus. Vastav avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Võlausaldajate üldkoosolek toimub pärast pankroti väljakuulutamist, kuid mitte varem kui 15 päeva ega hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.

Kui võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, nimetab kohus võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Igakuiselt töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu tuleb võlgniku poolt üle anda usaldusisikule. Usaldusisiku kohustuseks on võlgnikult saadud maksed hoida oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikul on kohustus talle antud tulust võlgnikule anda 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seega peab võlgnikule jääma ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurune sissetulek või vastava osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Kuigi praktikas on välja kujunenud, et usaldusisikuks nimetatakse pankrotihaldur, võimaldab teatud juhtudel kohus usaldusisiku määramata jätta ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustuste täitmist sellisel juhul kontrollib kohus.

Võlgniku kohustuseks on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti on võlgnikul kohustus viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.  Oluline on teada, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi oma pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 11). Kohtul on PankrS § 175 lg 2 sätestatud juhtudel õigus keelduda võlgniku kohustustest vabastamast. Võlgnik peab vande all andma teavet oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kui kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Füüsilisest isikust võlgnik peab tegema koostööd kogu menetluse kestel kohtu kui ka usaldusisikuga, olema aus, vältimaks asjaolu, et kohus ei vabasta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest või et võlausaldajal on võimalik esitada taotlus võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamiseks. Kui võlgnik on andnud valeütlusi või varjanud oma vara ning tulu, võib see kaasa tuua ka kriminaalvastutuse.

Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus on pikk protsess, mis tähendab suurt vastutust ja kohustust võlgnikule. Võlgnik, sooviga kohustustest vabaneda, peab olema ise motiveeritud ja tegema kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõuded saaksid võimalikul määral rahuldatud. Tahe võlgadest vabanemiseks ja koostöö nii kohtu kui usaldusisikuga tagab võlgnikule pankotimenetluse lõppedes n.ö uuelt puhtalt lehelt alguse.

Juhul kui te olete otsustanud algatada enda suhtes pankrotimenetlust, kuid ei oska sellega kuidagi alustada, soovitame võtta meiega ühendust. IURING õigusbüroo saab teid pankrotiavalduse koostamises aidata ning pakkuda vajalikku nõu. Teenuse hinnakirja ning kontaktandmed leiate meie koduleheküljelt.

Grete Raagmets, jurist

 

Lisa kommentaar

Sulge menüü