+372 51 991 827

Hoiatus töötajale – kuidas hoiatada töötajat töökohustuste rikkumisel?

Tööandja saab töölepingu töötajaga lõpetada üksnes erakorraliselt töölepingu seaduses (TLS) sätestatud alustel, üks alustest on töölepingu rikkumine töötaja poolt.

Kuidas  rikkumise korral töölepingut lõpetada selliselt, et   lõpetamine  vastaks seaduse nõuetele?

Kui töölepingu lõpetamise aluseks on töötaja töökohustuste rikkumine või töötaja töövõime vähenemine, eeldab see töötaja eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg 3).

Eelneva hoiatuse puudumisel võib töötaja ülesütlemise vaidlustada, mis võib tööandjale kaasa tuua  hüvitise maksmise kohustuse.

Praktikas esineb tihti küsimusi seoses hoiatuse vormistamisega. Seadusega ei ole ette määratud, millises vormis hoiatus teha tuleb, seega võib hoiatuse teha suuliselt, kirjalikult (allkirjastatult) või kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-mailiga edastatult). Oluline on, et tööandja suudaks eelneva hoiatuse tegemist vajadusel tõendada, mistõttu on soovitatav hoiatus saata töötajale vähemalt e-maili teel.

Hoiatuse eesmärk on anda töötajale teada, et tema käitumine ei ole tööandja poolt aktsepteeritav ning anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega peab hoiatuse sisust tulema piisavalt selgelt välja, milline töötaja käitumine sobilik ei ole. Samuti peab hoiatusest selgelt väljenduma tööandja kavatsus öelda tööleping üles, kui töötaja oma käitumist ei paranda. Hoiatus tuleb töötajale teha mõistliku aja jooksul pärast töötaja rikkumisest teada saamist.

Hoiatus muutub kehtivaks pärast selle töötaja poolt kättesaamist. Hoiatuse kättesaamise kohta soovitame võtta eraldi  kinnitus kas kirjalikult või  e-maili teel. Töötaja ei pea hoiatuse sisuga nõustuma, hoiatuse vaidlustamiseks eraldi menetlust  seaduses ei ole. Võimalik on küsida töötajalt täiendavalt eraldi selgituskiri pärast hoiatuse edastamist.

Eelneva hoiatuse tegemine ei ole töölepingu  üleütlemiseks vajalik, kui tegu on eriliselt raske rikkumisega. Eriline raskus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Seetõttu võib alati küsida nõu ka juriidiliselt nõustajalt, kuidas on mõistlik käituda just konkreetse juhtumi puhul.

 

Kersti Puuri, jurist

Lisa kommentaar

Sulge menüü