+372 51 991 827

Käsundusleping

Käsunduslepingu mõiste

Käsundusleping on  leping, mille tingimused on sätestatud võlaõigusseaduses. Käsunduslepinguga kohustub üks isik ehk käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule ehk käsundiandja teenuseid, käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Käsunduslepingu võivad sõlmida nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Käsunduslepingu sätteid kohaldatakse nii teenuse osutamiseks sõlmitud lepingutele kui ka äriühingu juhatuse liikmete lepingutele.

Oma olemuselt on käsundusleping nii nagu ka töövõtuleping teenuse osutamise leping. Kui töövõtulepingute puhul on oluline mingi tulemuse saavutamine, siis käsunduslepingu tunnuseks on pigem see, et teenuse osutaja on kohustatud tööd tegema/teenust osutama, kuid lõpliku tulemuse saavutamata jätmine ei pruugi ilmtingimata olla lepingu rikkumine. Üldjuhul on käsundusleping kestvusleping, kuid käsunduslepingu võib sõlmida ka ühekordse töö või teenuse osutamise eesmärgil.

Tasu käsunduslepingu alusel

Käsundusleping võib olla nii tasuline kui tasuta. See tähendab, et tasuline on käsundusleping siis, kui pooled on tasu maksmises omavahel kokku leppinud.

Lisaks on käsundusleping tasuline ka juhul, kui tasus küll kokku lepitud ei ole, kuid käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja osutas teenust oma majandus- või kutsetegevuse raames.

Juhul, kui tasu saaja teeb töid eraisikuna, kohalduvad käsunduslepingu korral samad maksud mis töölepingu korral ( tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus jne).

Käsundisaaja kohustused

Kuigi käsundisaaja on oma ülesannete täitmisel üsna iseseisev ning ei allu käsundiandja otsesele kontrollile, siis peab käsundisaaja käsundi täitmisel siiski järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta selleks üldjuhul saama käsundiandja loa. Eelduslikult täitab käsundisaaja käsundit isiklikult, kuid tal on lubatud käsundi täitmisel kasutada kolmandate isikute abi.

Käsundisaaja peab saladuses hoidma talle lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, eelkõige käsundiandja tootmis- ja ärisaladust. Nimetatud kohustus säilib ka pärast lepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks.

Käsunduslepingu lõpetamine

Tähtajatu käsunduslepingu võib kumbki lepingupool kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundisaajal on võimalik lepingu sisuks olev teenus saada või tehing teha muul viisil, vastasel korral on käsundiandjal õigus nõuda ülesütlemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Käsunduslepingu võib üles öelda ka erakorraliselt kui ilmneb, et arvestades kõiki asjaolusid ei või oodata, et lepingut ülesütlev pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Käsunduslepingu puhul ei ole seaduses sätestatud vorminõuet, see tähendab, et käsunduslepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult. Pidades silmas võimalikke vaidlusi lepingu tingimuste osas, on soovitatav sõlmida lepingud siiski kirjalikus vormis.

Käsunduslepingu eristamine töölepingust

Praktikas võib ka juhtuda, et pooled on sõlminud käsunduslepingu, mis tegelikult vastab töölepingu tunnustele. Sellisel juhul võib töövaidluskomisjon või kohus lugeda suhte selle sisust tulenevalt töölepinguliseks suhteks, mida reguleerib erinevalt käsunduslepingust töölepingu seadus. Töölepinguga on tegu juhul, kui tööd tegev isik allub tellija vahetutele korraldustele,  kokku on lepitud kindel tööaeg ning töö toimub üldreeglina tellija asukohas.

Käsunduslepingu, töölepingu ja töövõtulepingu  eristamisest saab täpsemalt lugeda ka meie teisest artiklist siit.

 

Tiia Raudmägi

Ann Tarkin

Lisa kommentaar

Sulge menüü