+372 51 991 827

Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel

Töölepingu üleütlemise osas annab seadus töötajale  erinevad  võimalused oma töölepingu  lõpetamiseks. Töölepingu ülesütlemise puhul on tähtis, et töötaja järgiks seadusest tulenevaid nõudeid,  et töölepingu lõpetamine oleks seaduslik ning ei tooks töötajale kaasa kahjunõudeid või vaidlusi.

Korraline töölepingu üleütlemine

Üheks töölepingu lõpetamise võimaluseks on lõpetada tööleping korraliselt. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal üles öelda teatades tööandjale  vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal 15 kalendripäeva ette.   Samuti võib töötaja korraliselt üles öelda tähtajalise töölepingu juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamise ajaks.

Erakorraline töölepingu ülesütlemine

Teise variandina võib töötaja nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu lõpetada erakorraliselt. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale reeglina ette teatama, kui konkreetsetel asjaoludel on see mõistlik.

Erakorraliselt saab töölepingu üles öelda eelkõige kahel põhjusel – tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu või töötaja isikust tuleneval põhjusel.

Tööandja poolt kohustuste rikkumine

Tööandjapoolse kohustuse oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige järgnevaid olukordi:

  • tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või muudel isikutel;
  • tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (siinkohal tuleb arvestada, et oluliseks viivitamiseks ei loeta vaid paaripäevast hilinemist, vaid viivitus peab olema pikem);
  • töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Töötajast tulenevad põhjused

Töötajast endast tuleneval põhjusel võib töötaja töölepingu üles öelda eelkõige juhul, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Siia alla kuuluvad eelkõige töö jätkamist takistavad haigused, invaliidsus, haige perekonnaliikme hooldamine jms. Näiteks elukoha vahetust üldjuhul erakorralise ülesütlemise aluseks ei peeta, kuna elukoha vahetus ei ole tavaliselt ootamatu ja ettenägematu asjaolu, mille tõttu töötaja ei saa etteteatamistähtaega järgida.

Hüvitis tööandja poolt lepingu rikkumisel

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Üldjuhul võiks töötaja oma rikutud õigusi asuda kaitsma esimesel võimalusel ning mitte ülesütlemisega liigselt viivitada.

Töölepingu ülesütlemise vorm ja tähtaeg

Töölepingu võib nii korralise kui erakorralise ülesütlemise puhul üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine, see tähendab, et tühiseks loetakse näiteks suuliselt esitatud avaldused ning sellised avaldused, mille kohaselt töötaja teatab, et ta ütleb töölepingu üles, kui tal palka ei tõsteta.

Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses ette nähtud, siis on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada kui etteteatamistähtaega oleks järgitud. Samuti on tööandjal õigus nõuda hüvitist, kui töötajal puudub mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ta lahkub töölt 30-päevast etteteatamistähtaega järgimata. Siiski tuleb arvestada, et seda hüvitist ei või tööandja ilma töötaja nõusolekuta maha arvestada lõpparvest, vaid selleks tuleb esitada eraldi kahjunõue. Täiendavalt võib tööandjal tekkida etteteatamistähtaega järgimata töölt lahkunud töötaja suhtes kahju hüvitamise nõue ning töölepingus võib selleks juhuks olla ette nähtud ka leppetrahv.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel

Lisaks on seaduses ette nähtud ka võimalus lõpetada tööleping igal ajal poolte kokkuleppel. Poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisel ei kehti etteteatamise tähtajast tulenevad piirangud, soovi korral võivad pooled kokku leppida ka töölepingu lõppemises päevapealt. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel töötajal ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele

Ülesütlemisavalduse tagasivõtmine

Esineb ka juhtumeid, kus töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse ning soovinud seda hilisemalt tagasi võtta. Sellisel juhul tuleb meeles pidada, et ülesütlemisavaldus jõustub selle jõudmisel tööandjani ning seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani.  Muudel juhtudel ei ole ülesütlemisavaldust võimalik ühepoolselt tagasi võtta.

Oluline on ka teada, et õigus töötuskindlustushüvitisele peale töölepingu lõppemist tekib töötaja poolt töölepingu ülesütlemisel üksnes juhul, kui tööleping öeldakse üles tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu.

 

Ann Tarkin

Jurist

Lisa kommentaar

Sulge menüü