Võlaõigus

Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib isikute vahel tekkivaid võlasuhteid. Võlasuhe on kahe isiku vaheline õigussuhe, millest tuleneb ühe poole kohustus midagi teha ja teise poole õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte peamiseks aluseks on lepingud. Võlasuhe võib lisaks tekkida ka lepinguvälistest asjaoludest, nt käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine. Võlaõigust reguleerib võlaõigusseadus.

 

Õigusbüroo teenused võlaõiguse osas (lepingute koostamine):

  • Võõrandamislepingud: müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping
  • Kasutuslepingud: üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, laenuleping jne
  • Teenuse osutamise lepingud: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, veoleping, hoiuleping jne
  • Muud lepingud – nt. seltsingleping, kompromissleping
  • Võlgnevuste  sissenõudmine
  • Hagivalduste koostamine kohtule
  • Avalduste koostamine üürikomisjonile ja muudele ametiasutustele
  • Nõustamine ja dokumentide koostamine lepingu täitmisel tekkinud vaidlustes
  • Nõustamine ja dokumentide koostamine kahju tekitamise nõuetes

Tasuta nõuanded võlaõiguses/Jurist vastab:

  1. Võlaõiguse põhiline eesmärk on sätestada reeglid lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks erinevate lepingute lõikes. Soovitame  tutvuda vastava lepingu regulatsiooniga võlaõigusseaduses, mis on kättesaadav elektroonilises Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021

Seadusjärgset regulatsiooni soovitame lepingus täiendada eriklauslitega ja konkreetsete tingimustega, ei ole vaja kirjutada lepingu jaoks lehekülgede kaupa seadust ümber.

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (võlaõigusseadus § 11). Samas  lepingu tingimuste selguse ja hilisema tõestamise huvides soovitame lepingud sõlmida kirjalikus vormis.

2.     Küsimus: Millised on üürileandja võimalused üürilepingu sõlmimisel, et oleks garanteeritud üürniku poolt maksete tegemine?

Õigusbüroo juristi vastus (T.Raudmägi): Üürileandja tagatisi reguleerib eraldi peatükk võlaõigusseaduses üürilepingute regulatsioonis (võlaõigusseadus § 305-308). Üürileandja tagatiste alla kuulub üürileandja pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel ruumis asuvatele vallasasjadele. Pandiõigusega on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded.

Üürilepingu sõlmimisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult tagatisraha maksmist kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Täiendavalt on võimalik rakendada ka võlaõiguses tuntud üldise tagatisena käendust.

3.     Küsimus:  Ostjal  on tekkinud kaupade eest võlgnevus ja on oht, et ta läheb pankrotti. Kuidas me müüjana saame oma huvisid kaitsta?

Õigusbüroo juristi vastus (T.Raudmägi):  Ostjale tuleks seoses võlgnevusega esitada  müügilepingust taganemise avaldus ja küsida kaubad tagasi, kui need veel alles on. Juhul kui müügileping on sõlmitud omandireservatsiooniga, on võimalik kaubad tagasi saada ka hiljem pankrotimenetluse jooksul esitades vastava nõude pankrotihaldurile. Omandireservatsioon on võlaõiguse põhimõte, mille järgi omandiõigus vallasasjale läheb üle alles pärast selle eest täielikku tasumist (võlaõigusseadus § 233).

Võimalik on ka küsida ostjalt täiendavaid tagatisi – nt. juhatuse liikme käendus,  pant või hüpoteek. Pandiga tagatud nõuete korral saab pankrotimenetluses  pandiga tagatud eseme müügist saadava raha pandipidaja.


Küsi infot!

Nimi

E-mail

Sõnum

captcha