+372 51 991 827
Võlaõigus ja võlaõigusseadus

Võlaõigus ja võlaõigusseadus

Võlaõiguse olemus

Võlaõigus ehk lepinguõigus moodustab ühe olulisema osa tsiviilõigusest ehk eraõigusest. Võlaõiguse valdkonda reguleeriv põhiseadus on võlaõigusseadus, mis võeti vastu september 2001. Seadus kandis selle vastuvõtmisel nime Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus. See nimi kirjeldas paremini seaduse sisu, kuid oli liiga pikk, seetõttu asendati see peatselt uue nimega- võlaõigusseadus ehk lühendina VÕS.

Võlaõigusseadus jõustus 1.07.2002. Kuni selle momendini reguleeris lepingulisi suhteid nõukogude ajast pärit Tsiviilkoodeks.

Võlaõiguse nime järgi saab tuletada, et see käsitleb võlgadega seonduvat. Samas võlgnevused omakorda tulenevad võlasuhtest.

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust.

Võlaõiguse teine pool reguleerib täiendavalt ka lepinguväliseid võlasuhteid, milleks loetakse põhiliselt selliseid valdkondi nagu kahju õigusvastane tekitamine, tasu avalik lubamine ja alusetu rikastumine .

Võlaõigusseaduse lepingute regulatsioon koosneb kahest osast: üldosa ja eriosa.

Üldosa reguleerib lepingu olemust, kohustuse täitmist, kohustuse rikkumise tagajärgi, võlasuhte lõppemist, kõrvalkohustusi ja nõuete ja kohustuste üleminekut.

Võlaõigusseaduse erisoa reguleerib konkreetseid lepinguid. Lepingud on jagatud järgmistesse kategooriatesse:

1. võõrandamislepingud: müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping

2. Kasutuslepingud: üürileping, rendileping, liisinguleping. Litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud

3. Kindlustusleping (kahjukindlustus, veosekindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus)

4. Toetamislepingud (elurendis, ülalpidamisleping)

5. Kompromissileping

6. Seltsinguleping

7. Teenuse osutamise lepingud: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping. Komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping

8. Väärtpaberid (veksel, tšekk)

 Võlaõiguse põhimõtted

Eraõiguse olulisemad põhimõtted on lepinguvabadus ja teisalt juba vanast rooma õigusest pärit põhimõte „pacta sunt servana“ ehk sõlmitud lepingut tuleb täita. See väljendub võlaõigusseaduse §-8: “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik“.

Lepinguvabadus tähendab omakorda seda, et lepingu sõlmimine on pooltele vabatahtlik ning lepingu sisu on valdavalt poolte endi määrata (erandiks eelkõige tarbijat kui nõrgemat poolt kaitsevad sätted seaduses), samuti saavad üldreeglina pooled ise otsustada lepingu vormi.

Oluline on lepingulistes suhetes hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, s.t. pooled peavad käituma moraalselt ja viisakalt, vältides teisele poolele põhjendamatute kulutuste või kahju tekitamist.

Jurist Tiia Raudmägi

Sulge menüü