Uus riigihangete seadus jõustus 01.09.2017 (osaliselt jõustub 01.01.2018, 18.10.2018, 01.01.2019). Uue seaduse jõustumisega muutus kehtetuks vana, 2007. aastal jõustunud riigihangete seadus. Uue seaduse eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning üle on võetud kolm vastavat Euroopa Liidu direktiivi. Järgnevalt on mainitud olulisemad muudatused uues riigihangete seaduses.

Riigihanke piirmäärad

Uue riigihangete seadusega on tõstetud riigihanke piirmäärasid, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Uued piirmäärad on lihthankes asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot ning ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu, ning võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot. Riigihanke piirmääradeks on vastavalt asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 ja ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot.

Innovatsioonipartnerlus

Uue riigihanke seadusega lisandub ka uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus. Hankijal on õigus luua innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisega. Innovatsioonipartnerlus luuakse eesmärgiga välja töötada innovaatilisi asju, teenuseid või ehitustöid ning neid hankida hankija ja innovatsioonipartnerluses osalejate vahel kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga.

Uus seadus soodustab väikeste ja keskmiste ettevõtjate juurdepääsu hangetele. Sellel eesmärgil on piiratud hankija õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustakse hankijat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget jagada väiksemateks.

Hankeleping

Samuti on uue seaduse alusel väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Hankijatele antakse uue seadusega võimalus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Samuti luuakse uue seadusega eeldused e-riigihangetele üleminekuks, mis võimaldab loobuda paberkandjal dokumentide esitamisest ja seeläbi aitab vähendada riigihanke korraldamise ja pakkumuse esitamisega seonduvaid kulusid. Elektroonilistele riigihangetele minnakse täielikult üle 18. oktoobriks 2018, et anda hankijatele piisavalt aega uute normidega kohanemiseks.

Ann Tarkin, jurist