Ühinemine, jagunemine või likvideerimine – milline valik teha?

Kui osanikud soovivad äriühingu tegevuse lõpetada või osanike vahel äritegevused lahku lüüa, on selleks äriseadustiku alusel mitu võimalust.

Jagunemine

Kui osanikud ei soovi ühist äritegevust enam jätkata, vaid iga osanik soovib oma osa osaühingu varadest kätte saada, et äritegevust iseseisvalt jätkata, on võimalik läbi viia jagunemine. Jagunemine on võimalik eraldumise teel, kus jagunev ühing jääb alles. Teine võimalus on jagunemine jaotumise teel, kus jagunev äriühing ise lõpeb ja kustutatakse äriregistrist.

Kuna jagunemise käigus saavad äriseadustiku nõuete tõttu algselt osanikeks uutes ühingutes kõik senised osanikud, on pärast jagunemist täiendavalt vaja läbi viia  osaluste vahetused.

Jagunemine algab notariaalse jagunemislepingu sõlmimisega, kus määratakse ka vara jaotus omandavate ühingute vahel. Järgneb jagunemislepingu heakskiitmine osanike poolt (jagunemise otsus) ning pärast äriseadustikus toodud ooteaega (minimaalselt üks kuu) saab esitada jagunemise avalduse äriregistrile. Jagunemise protsess on ajaliselt oluliselt kiirem kui likvideerimismenetlus.

Ühinemine

Samas kui on soov majandustulemuste konsolideerimiseks,  tegevuskulude kokkuhoiuks , netovara nõuete täitmiseks või   muul põhjusel  äriühingute tegevused liita, on võimalik  äriühingud ühendada ja sellisel juhul ühendatava äriühingu varad antakse üle ühendavale ühingule ja ühendatav ühing ise lõpeb. Ühendatav äriühing kustutatakse äriregistrist, kuid säilib õigusjärglus.

Korraga saab ühineda ka rohkem kui kaks äriühingut. Ühineda saavad omavahel nii osaühingud  kui ka aktsiaselts ja osaühing.

Ühinemine algab notariaalse ühinemislepingu sõlmimisega, kus määratakse ka ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse (ehk  tulevane osanike/aktsionäride osaluste  jaotus). Järgneb ühinemislepingu heakskiitmine osanike poolt (ühinemise otsus) ning pärast äriseadustikus toodud ooteaega (minimaalselt üks kuu) saab esitada ühinemise avalduse äriregistrile.

Likvideerimine

Juhul, kui osanikud ei soovi äriühingu vara enam edasises äritegevuses kasutada , vaid võtta seda  isiklikku kasutusse, on  mõistlik läbi viia likvideerimine ehk osaühingu lõpetamine. Osaühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerimise alustamise aluseks  on osanike otsus. Vastava otsusega tuleb määrata ühtlasi likvideerija(d).

Äriregistrile tuleb esitada likvideerimise avaldus koos osaühingu lõpetamise osusega. Äriregistris  likvideerimise kande tegemise järel tuleb avaldada  teade osaühingu likvideerimismenetlusest Ametlikes Teadaannetes.

Likvideerija lõpetab osaühingu tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Järelejäänud vara osas koostatakse vara jaotusplaan ja jagatakse vara.

Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest,  saavad likvideerijad esitada avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist.

Lisa kommentaar