Paljudel ettevõtjatel on praegu tekkinud küsimus, milliseid võimalusi pakub töölepingu seadus (TLS) töötaja töötasu ajutiseks vähendamiseks, kui tulenevalt majanduslikest raskustest ei ole võimalik töötajale tavapärases mahus tööd pakkuda.
Poolte kokkuleppel on võimalik muuta nii töömahtu ja töötasu, teha muudatusi puhkuste graafikus või anda tasustamata puhkust. Kõigil nendel juhtudel saab tööandja muudatusi teha ainult kokkuleppel töötajaga, mitte ühepoolselt.
Tööandja õigus töötasu ajutiselt vähendada
Ühepoolse muudatuse võimaluse pakub ainult TLS § 37. TLS § 31 lg 1 sätestab, et kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.
Esmalt peab tööandja välja selgitama, kas tal on võimalik töötajale pakkuda mõnda teist tööd. Juhul, kui selliseid võimalusi ei ole, võib tööandja vähendada töötaja töötasu. Enne töötasu vähendamist peab tööandja teavitama oma sammudest töötajate usaldusisikut või kui usaldusisik puudub, siis töötajaid otse ning viima nendega läbi konsultatsioonid mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmiseks.
Etteteatamise tähtajad
Oluline on jälgida seaduses toodud tähtaegu – tööandja peab oma plaanist teatama kirjalikult (nt e-posti teel) töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette ning usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest. Seaduses toodud tähtaegu tuleb järgida isegi vääramatu jõu (force majeure) olukorras. Kirjaliku vormi järgimine on vajalik, et ära hoida hilisemaid vaidlusi. Silmas tuleb pidada, et tööandja peab teavitama töötasu vähendamise kavatsusest, ent mitte ühepoolsest otsusest, millega langetab töötasu. Soovitavalt peab tööandja selgitama tema ettepaneku tinginud majanduslikke asjaolusid ja kavatsuse võimalikest tagajärgedest.
Tööandja saab edastada lõpliku otsuse töötasu vähendamise kohta alles peale osapoolte dialoogi. Töötajal peab olema mõistlik võimalus tööandja kavatsuse üle järele mõelda ja ka omapoolsed sammud läbi kaaluda. Tööandja peab ära näitama, millisest kuupäevast töötasu vähendatakse. Ei ole lubatud vähendada töötasu alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on käesoleval ajal 584 eurot kuus.
Töötasu vähendamise periood
Lisaks tuleb siin jälgida, et töötasu saab ajutiselt vähendada ainult kuni kolmeks kuuks, mis võib jaguneda 12-kuulise ajavahemiku peale. Nimetatud 12-kuuline periood ei ole kalendriaasta, perioodi arvestus algab päevast, kui töötasu vähendati. Näiteks kui töötasu vähendatakse alates 1. maist 2020, siis on võimalik töötasu vähendada kuni 30. aprillini 2021, kuid mitte rohkem kui kolm kuud kokku. Tähtis on meeles pidada, et töötasu ei pea vähendama kolm kuud järjest. Kuid juhul, kui see aeg on ületatud, tuleb hakata mõtlema juba koondamise peale.
Töö tegemise maht
Töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS § 37 lg 3). Näiteks juhul, kui tööandja on vähendanud küll töötasu, kuid ei ole vähendanud võrdeliselt sellega töömahtu, on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Näiteks kui tööandja on vähendanud töötasu 50%, kuid annab tööd 75% ulatuses, võib töötaja keelduda üle 50% ulatuva töömahu täitmisest.
Töölepingu lõpetamine töötaja poolt
Vastavalt TLS § 37 lg 5 on töötajal õigus tööleping üles öelda, kui ta ei nõustu tööandja kavatsusega vähendada ajutiselt töötasu. Sellest peab ta tööandjale ette teatama viis tööpäeva. Töötajale makstakse sellisel juhul hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning töötajal on õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras nagu koondamise puhul.
Töötasu hüvitis Töötukassalt
Seoses eriolukorraga alates 13.03.2020 on Vabariigi Valitsus otsustanud rakendada tööandjatele toetussüsteemi vältimaks massilisi koondamisi. Vastava määrus on vastu võetud 20.03.2020.
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Selleks loetakse olukorda, kus on täidetud järgmistest tingimustest samal ajal vähemalt kaks:
1) tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;
2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
3) töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.
Töötukassa maksab töötajale hüvitist 70% töötaja keskmisest töötasust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 1000 eurot ühe kalendrikuu kohta. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Töötasu hüvitist on õigus saada töötajal kuni kahe kalendrikuu eest.
Ero Liivik
IURING õigusbüroo jurist
