Üürileandja pandiõigus muutus meie õigusbüroo kogemuse järgi väga aktuaalseks majanduslanguse saabumisega, mil järjest enam hakkas tekkima üürivõlglasi. Üürileandja pandiõiguse näol on tegemist üürileandja tagatisega üürniku suhtes kehtivate nõuete tagamiseks. St et üürniku võlgnevuse korral on üürileandjal pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele ja üürileandja võib need müüa avalikul enampakkumisel.
Üürileandja pandiõigusega on tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, aga ka kõrvalnõuded. Pandiõiguse ulatuse määramisel on oluline, kas üüritud ruumis asuvad vallasasjad kuuluvad üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde. Ruumi sisustusse kuulub esmajoones mööbel, aga ka näiteks kaubariiulid ja masinad. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohaselt kuuluvad ruumi kasutuse juurde sellised vallasasjad, mis võimaldavad ruumi sihipärast kasutamist või teenivad seda, nt kuuluvad bürooruumide juurde arvutid jms. Seega ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumis asuvatele vallasasjadele. Erandiks on asjad, millele ei saa pöörata sissenõuet ning asjad, mis on toodud ruumi ajutisel ja mille sihtotstarve ei ole kuuluda ruumi sisustusse või selle kasutuse juurde.
Üürileandja pandiõigus ei ulatu seejuures mitte ainult üürnikule kuuluvatele asjadele, vaid ka ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele küll kolmandate isikute õigused asjadele, kuid vaid eeldusel, et üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad üürnikule ei kuulu. Seejuures on oluline lähtuda konkreetse asja suhtes ajast, mil üürileandja sai teada või pidid teada saama selle kuuluvusest kolmandale isikule. Algselt tekkinud pandiõigus kolmanda isiku asjale lõpeb, kui üürileandja saab kolmanda isiku omandiõigusest teada ja omab samal ajal võimalust leping üles öelda, kuid ei tee seda. Seega laieneb pandiõigus ruumis olevatele kolmandate isikute asjadel ka siis, kui üürileandja saab asjade kolmandatele isikutele kuulumisest teada alles pärast üürilepingu ülesütlemist või kui ta ütleb lepingu üles esimesel võimalusel pärast teada saamist.
Pandiõigus ei ulatu kolmandate isikute asjadele, kui:
1) üürileandja teadis või pidi teadma asjade kuulumisest kolmandatele isikutele ja
2)üürilepingut ei olnud teada saamise hetkel üles öeldud ja
3) üürileandja eiole lepingut üles öelnud esimesel võimalusel pärast teada saamist.
Ka ei ulatu pandiõigus üürniku valduses olevatele asjadele, mis on eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt valdusest välja läinud. Üürileandja ei tohi aga mingil juhul oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi. VÕS § 307 lg 1 kohaselt ei tohi üürileandja võtta oma valdusesse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks.
Kui üürnik või kolmas isik soovib viimasele kuuluvad asjad pandiõiguse alt välistada, peab ta tagama, et üürileandjat nende omandist asjade ruumi viimisel viivitamata teavitataks. Pandiõigus on võimalik välistada või piirata ka juba
üürilepingus.
Loe lähemalt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-8-08
Jurist :Tiia Raudmägi