Järjest enam on mitme osanikuga osaühingutes levinud, et  poolte suhted soovitakse selguse huvides reguleerida täiendavalt osanike lepinguga. Kui osaühingu põhikiri on  avalik dokument ja kättesaadav äriregistrist,  siis osanike leping annab võimaluse erinevaid teemasid põhjalikumalt reguleerida ja on  konfidentsiaalse loomuga, olles siduv ainult lepingule alla kirjutanud osapooltele.

Rõhuasetused osanike lepingus  võivad olla erinevad. Toon siinkohal välja põhilised teemad, mida osanike lepingus  valdavalt reguleeritakse:

a)      Investeeringu objekti kirjeldus

b)      Osanike osaluste suurus ja osanike rollid

c)       Juhtimisstruktuur (kvoorumid, esindajad)

d)      Osade müügi tingimused tulevikus kolmandatele  isikutele (ostueesõigus, koosmüügikohustus, koosmüügiõigus)

e)      Osaniku osaühingust väljumine  erimeelsuste korral

f)       Dividendide maksmise kord

g)      Konkurentsikeeld

h)      Vastutus kokkulepete rikkumisel

Aktsiaseltsi puhul   saavad aktsionärid sõlmida aktsionäride lepingu ja teemade ring on kattuv  osanike lepinguga.

Täisühingu ja usaldusühingu  asutamisel põhikiri puudub. Sellisel juhul toimub tegevus ühingulepingu alusel. Vastavalt äriseadustik  § 82 lepitakse ühingulepingus kokku alljärgnevas:

a)      ühingu ärinimes ja asukohas;

b)       osanike sissemaksete suuruses;

c)        muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes.

On oluline märkida, et täisühingu  ja usaldusühingu korral ei ole võimalik  osalust müüa, sest tegu on suletud ühingutega. Ühingust on võimalik vaid välja astuda ja  hüvituse arvutamise kord tuleks reguleerida ühingulepingus.

Tiia Raudmägi

Jurist