Müügilepingu sisu

Ostu-müügi leping tsiviilkoodeksi järgi oli leping, mille järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma.

Võlaõigusseadus on ostu-müügi lepingu ümber nimetanud müügilepinguks. Võlaõigusseadus § 208 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on pooltel vastastikused kohustused- müüjal kohustus asi üle anda ja ostjal vastu võtta ning müüjal õigus nõuda tasu ning ostjal kohutus tasu maksta.

Müügilepingu vorm

Müügileping võib olla sõlmitud nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kinnisvara müük peab toimuma notariaalses vormis. Auto ostu-müügi leping   võib olla kirjalikus vormis, selle alusel saab ostja ka ise autoregistris auto omandiõiguse ümber vormistada.

Omandiõigus

Müügilepingu puhul on  oluline omandiõiguse ülemineku hetk. Tavapäraselt läheb omandiõigus üle koos asja valduse üleminekuga. Seda ka näiteks auto ostu-müügi lepingu korral. Auto omandiõiguse üleminek ei ole seotud autoregistri kandega. Poolte kokkuleppel annab omandiõiguse ülemineku hetke müügilepingus muuta, nt. siduda seda täieliku tasumisega. Sellist kokkulepet müügilepingus nimetatakse omandireservatsiooniks (VÕS § 233).

Küll aga on kinnisvara müügi korral omandiõiguse üleminek eeltoodust erinev. Kinnisasja omandiõigus läheb üle uuele omanikule kande tegemisega kinnistusraamatus ja seda poolte kokkuleppel muuta ei saa. Kinnisvara müük tuleb vormistada notari juures ja  kinnistu omandiõiguse ülemineku avalduse esitab kinnistusregistrile notar koos kinnisasja müügilepinguga. Ühisomandis oleva kinnisasja puhul tuleb müümiseks notari juurde minna  mõlemal abikaasal.

Muud müügilepingu kohustused

Asjaga koos tuleb müügilepingu alusel üle anda ka asjaga seotud dokumendid, nt. kasutusjuhised ja garantiidokumendid.

Ostja oluline kohustus müügilepingu alusel on asja ülevaatamise kohustus. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama.

Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

Jurist  Tiia  Raudmägi