+372 51 991 827

Laenuleping – soovitused laenuandjale ja laenusaajale

Laenulepingu mõiste

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396).

Kõige tavapärasem laenuleping puudutab raha laenamist, samas võib  laenulepingu objektiks olla ka muud liigitunnustega esemed (eelkõige väärtpaberid).

Laenulepingu vorm

Seadus ei reguleeri kohustuslikku laenulepingu vormi. Samas selguse huvides ja  poolte kokkulepitud tingimuste osas hilisema vaidluse ärahoidmiseks soovitame laenuleping sõlmida kas kirjalikult taasesitatavas vormis ( nt e-mailide vahetamisega) või  veel parem, kirjalikus vormis (s.t. lihtkirjalikult allkirjastatud  või digitaalselt allkirjastatud leping).

Intress ja viivis laenulepingus

Laenu kasutusaja eest  tuleb tasuda intressi tavapäraselt  kogu laenu kasutusaja eest.  Soovitame laenulepingus  selgelt fikseerida intressi suurus ja periood- nt  10% aastas, nt 2% kuus.

Samuti tuleks laenulepingus märata,  millised on intressi maksmise tähtajad- n t. kas iga kuu  kindlaks kuupäevaks,  iga aasta lõpus või  koos põhisumma tagasimaksega.

Juhul, kui laenuperiood on möödunud ja laenusaaja on  laenu põhisumma tagastamisega laenuandjale viivituses,   tekib laenuandjal õigus nõuda viivist.  Juhul, kui viivist laenulepingus kirjas ei ole, tekib laenuandjal  seadusjärgse viivise nõudeõigus võlaõigusseadus (VÕS) § 113 alusel. Praegusel hetkel on seadusjärgne viivis 8 % ja see sõltub  Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mida avaldab Eesti Pank  kord poolaastas.

Samas on viivis 8% aastas  üsna madal,  isegi intress võib olla kõrgem.   Samas  peaks viivisel olema karistuslik iseloom, et  suunata võlglast oma kohustuse täitmisele. Seetõttu soovitame lisaks intressile laenulepingus kokku leppida ka viivise määras. Tavapäraselt on viivis 0,1% -0,2% päevas, mis teeb vastavalt 36-73% aastas.

Laenulepingu  periood

Kolmas oluline tingimus laenulepingus on laenu tähtaeg ja laenumaksete tagastamise ajakava.

Laenu põhisumm tagastamises võib kokku leppida kas  kindlas summas laenuperioodi lõpus (nö bullet laen)  või jooksvalt igakuiselt võrdsetes osades (nö. annuiteetlaen).

Võimalik on sõlmida ka laenuleping, kus osaliselt laenu põhisumma tagastatakse igakuiste või igakvartaalsete  maksetena ja suurem summa korraga laenulepingu perioodi lõpus.

Pooled võivad sõlmida ka tähtajatu laenulepingu. Sellisel juhul on vastavalt VÕS §  398 lg. 1  õigus mõlemal poolel laenuleping üles öelda teatades sellest 2 kuud ette. Laenulepingus võivad pooled kokku leppida ka erinevas etteteatamise perioodis.

 

Laenulepingu tagatis

Laenuandja jaoks on äärmiselt oluline kokku leppida enda õiguste kaitsmiseks  laenulepingu täitmise täiendavates tagatistes. Selleks on kõige sagedamini mõne registrisse kantud eseme pant,  nt auto pant  või kinnisvarale hüpoteegi seadmine (hüpoteegileping tuleb sõlmida  notariaalses vormis).

Kui laenusaaja on äriühing, on võimalik kokku leppida näiteks juhatuse liikme poolt antavas käenduses. Sellisel juhul vastutab juhatuse liige laenulepingu täitmise eest ka oma isikliku varaga käenduslepingus toodud maksimumsumma piires.

Juhul, kui laenusaaja on eraisik,  võib käenduse anda täiendavalt perekonnaliige või  muu isik.

 

Laenulepingu lõpetamine rikkumise tõttu

Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui:
1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud;
2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi;
3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.

Eeltoodud laenulepingu erakorralise ülesütlemise alused tulenevad seadusest, täpsemalt  VÕS § 399. Pooled võivad laenulepingus kokku leppida  ka täiendavates tingimustes, mille rikkumisel on laenuandjal õigsus laenuleping  ennetähtaegselt lõpetada.

Laenuandja võib öelda laenulepingu üles  ka enne laenu üleandmist, kui laenusaaja majanduslik olukord on halvenenud ja laenu tagastamine on ohustatud või juhul,  kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu.

Tarbijakrediidileping

Rangemad reeglid on seaduses tarbijakrediidilepingutele, s.o. pankade või muude  majandus-ja kutsetegevuses tegutsevatele krediidiandjatele. Krediidiandja peab rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet, andma  tarbijale selgitusi ja lepingueelset teavet, informeerima krediidi kulukuse määrast jne. Tarbijakrediidilepingut reguleerib võlaõigusseaduse eraldi jagu,  täpsemalt VÕS §-d 402-421.

 

Tiia Raudmägi

Jurist

Lisa kommentaar

Sulge menüü