Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus pakub ajutistes makseraskustes olevale füüsilisele isikule võimalust pankrotimenetluse vältimiseks. Vastupidiselt pankroti väljakuulutamisele, kus füüsiline isik vastutab oma sissetulekuga võlgade eest veel viie aasta jooksul, on võlgade ümberkujundamine võlgnikule motivaator oma sissetulekute suurendamiseks ning makseraskuste ületamiseks.
Võlgade ümberkujundamismenetluse raames on võimalik rahaliste kohustuste puhul maksetähtaja edasilükkamine või osadena täitmine. Taotleda saab ka kohustuste vähendamist. Arvestada tuleb aga, et võlasumma vähendamine on võimalik ainult juhul, kui maksmise tähtaja pikendamine, edasilükkamine ning osadena täitmine ei annaks soovitud tulemust. Samuti arvestatakse võlausaldajate huvidest lähtudes nõuete võimalikku rahuldamisjärku võlgniku pankrotimenetluses, see tähendab, et võlasummat ei vähendata suuremas ulatuses kui võlausaldajad saaksid rahuldatud pankrotimenetluse raames. Võlasumma vähendamine tuleb kõne alla eelkõige kõrvalkohustuste arvelt, nagu viivised ja intress.
Ümber kujundada saab üldiselt sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid, pandiga tagatud nõude puhul on vajalik pandipidaja nõusolek. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega järgitakse põhimõtet, mille kohaselt ei riivata võlausaldaja tagatisest tulenevaid õigusi. Seega vaatamata ümberkujundamiskava kinnitamisele säilib võlausaldajal õigus rahuldada oma nõue tagatise arvel ning kava kinnitamine ei vabasta ka käendajat vastutusest.
Teatud juhtudel piirab ümberkujundamiskava kinnitamine käendaja õigusi. Juhul, kui käendaja on täitnud võlgniku rahalise kohustuse, siis ümberkujundamiskava kinnitamisega tekib olukord, kus käendaja saab regressi korras võlgnikult tagasi nõuda üksnes selle summa, mille ulatuses võlgnik vastutab ümberkujundamiskava kohaselt. Kui käendaja on täitnud võlgniku kohustuse kogu ulatuses, siis võib tekkida käendajale rahaline kahju ulatuses, mille võrra võlgniku kohustusi vähendati. See on koht, millega tuleks käenduse andmisel kindlasti tähelepanu pöörata.
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on mõeldud võlgniku kaitseks olukorras, kus võlgniku ja võlausaldaja vahelised läbirääkimised on ebaõnnestunud. Edutud läbirääkimised on üheks ümberkujundamiskava avalduse esitamise eelduseks.
Läbirääkimisi tuleb pidada ka avalikõiguslike nõuete puhul, näiteks maksukohustuse olemasolul maksuhalduriga. Oluline on, et need on hõlmanud samu taotlusi, mis võlgnik esitatab koos ümberkujundamisavaldusega. Kui võlgnik on eelnevalt võlausaldajaga püüdnud kokku leppida maksepuhkuses, kuid kohtule esitatakse taotlus võlasumma vähendamiseks kõrvalnõuete arvelt, siis loetakse, et läbirääkimisi ei ole toimunud.
Võlgade ümberkujundamise taotlemisel tuleb suurt rõhku pöörata ka avalduses esitatud andmete õigsusele. Ebatäpsused näiteks vara, sissetulekute ja kohustuste nimekirjas on peamiseks aluseks kohtu poolt avalduse rahuldamata jätmiseks. Ka juhatuse liikmeks olek äriühingus, mis sisuliselt ei tegutse, tuleb kajastada.
Samuti tuleb hinnata kohustuste ja sissetulekute vahekorda, kas ümberkujundamiskava kinnitamisel oleks perspektiivi võlgniku makseraskustest vabanemisel.
Jurist : Helis Selge